Kui mõtled Jira tõhusale rakendamisele, siis alusta siit - 6 head praktikat Jira sõpradele

Jira kontseptsioonide kõrgeim tase on projekt, mis koondab pileteid (ära kirjeldatud töö ühik). Projekti ja selles sisalduvaid pileteid võiks vaadelda kui aktiivset püüdlust eesmärgini.

Enne Jira kasutuselevõttu tasuks eeltööna mõelda kõikidele organisatsiooni osapooltele – kes Jirat kasutama hakkaksid, millist infot nad peaksid sisestama ning mis on soovitud tulem.

Põhjalikud tööprotsesside kirjeldused ja nõudmiste kaardistus on hea vundament, mille peale luua erinevate osapoolte ootustele vastav töövahend.

Toome siinkohal näite TWNi põhjal - kasutame Jira Software projekte peamiselt nii tarkvaraarenduse tööprotsesside haldamiseks, tiimipõhiste tööde jälgimiseks aga ka värbamisprotsessi toetamiseks.

Kõik eelnevalt mainitud tööprotsessid on väga erinevate eesmärkidega, mis tähendab sisulisi erisusi Jira projektide ülesehituses.

Mõtestatud projektide loogika ja ülesehitus valguses jõuame Jira peakasutajani.

Just paindlikkus teeb Jirast väga võimeka tööriista, kuid siiski võib heade praktikate järgimine ajas muutuda keerukaks, kui erinevad osapooled seda oma äranägemise järgi haldavad.

Meie kliendid on oma peakasutajaid nimetanud Jira jumalateks. Nad võiks olla kogenud Jira administraatorid, kes:

Enne uute nõudmiste koheset teostamist võiks peakasutaja võimalikult täpselt välja selgitada, mis on kasutaja takistused hetke lahenduse juures ja mida ta tulevikus saavutada soovib.

Muudatusi võib küllaltki lihtsalt mõne klikiga teostada, kuid probleemi ja eesmärgi defineerimine aitab suurt pilti arvestades luua skaleeritavat lahendust ja vähendada duplitseerivat tööd.

Optimaalse seadistamisega on tihedalt seotud ka järgnevad head praktikad – standardiseerimine, õiguste haldamine, töölaudade ja testkeskkonna rakendamine.

Kujutleme näitena tarkvaraarenduse projekte, mis juhul hallatakse loodavat tarkvara X ja Y erinevates projektides.

Tööprotsessi etapid (pileti elutsükli võimalik teekond) kirjeldatakse Jiras töövoogudena. Igale uuele Jira projektile omistatakse vaikimisi seadistustega muuhulgas ka individuaalne töövoog.

Juhul kui tarkvaraarenduse X ja Y projekti tööprotsessi etapid kattuvad ning muid erisusi ei nõuta, võiks siduda mõlema projekti külge ühe jagatud töövoo.

Kui projekte on tulevikus juba kümnetes või sadades, võimaldab sisuliselt sarnaste seadistuselementide standardiseerimine ja nende jagamine üle projektide vähendada halduskoormust ning süsteemi jõudlusprobleeme.

Kes projekti pileteid näeb ning mis tegevusi projektis teostada saab määratletakse õiguste skeemis. Konkreetsetele tegvustele saab õiguseid anda kasutaja, gruppide, aga ka rollide kaupa.

Kui Jira grupid on globaalsed ehk süsteemiülesed, siis rollid on projektipõhised. Alltoodud õiguste skeemi väljavõtte näite kohaselt on projekti ja selle piletite nägemise (Browse projects) õigus omistatud kahele rollile.

Jira töölaud on hea võimalus kuvada statistikat ja koondülevaadet projekti(de) erinevate kriteeriumite alusel.

Töölaudade rakendamine väldib info killustatust ning tagab seotud osapooltele vajaliku info ühel lehel. Jira töölaua vaatajate ja muutjate õigused on seadistatavad.

Töölaudadel kuvatakse infot vidinate (gadgets) kaupa, mille aluseks võivad olla JQL ehk Jira Query Language filtrid (salvestatud piletiotsingu päring) või projektid.

Näiteks on Assigned to me vidina aluseks vaikimisi filter „assignee = currentUser()“, mis kuvab töölauda vaatavale, sisselogitud kasutajale suunatud pileteid.

Paljud Jira seadistuselemendid on omavahel seotud. Laiahaardeliste muudatused on enne live keskkonnas rakendamist mõistlik testkeskkonnas läbi katsetada, et veenduda muudatuste edukuses ja need vajadusel kasutajatega valideerida.

Jira Data Center puhul sisaldub üks testkeskkonna litsents (Developer license) põhitoote hinnas. Jira Cloud puhul saab tasuta testkeskkonna (sandbox) aktiveerida alates Premium plaanist.