Java on päris lahe... aga saab ka teisiti

Java on lihtsasti arusaadava süntaksiga, mis teeb selle üpris kergesti õpitavaks. JavaScript on paljudes disaini otsustes võtnud šnitti Java pealt, mistõttu süntaksi seisukohalt on mõlemal palju sarnasusi.

JavaScriptile leidub internetis - lisaks ametlikule dokumentatsioonile - erinevate kommuunide poolt ka väga palju abimaterjale ja artikleid. Hätta JavaScriptis juba ei jää!

Java:

public class ArrayUtil { 
   public static String[] sortByLength(String[] items) { 
       Arrays.sort(items, (a, b) -> a.length() - b.length()); // Comparator.comparingInt(String::length) 
       return items; 
   } 
} 

JavaScript:

export function sortByLength(items: string[]) { 
 return items.sort((a, b) => a.length - b.length); 
} 

Java võimaldab kasutada thread’e, millega jaotada töötlust mitmele harule, et paralleelselt käitada erinevaid tegevusi.

Thread’e võib metafooriliselt samastada mahukate tööde juhtimisega - suunav organ annab töökäsud teistele (antud juhul harudele) ette. Kui töö on valmis ning käsud täidetud, kontrollib organ, kui hästi harud oma töödega hakkama said.

NodeJS on juba disainilt asünkroonne ja kasutab JavaScripti Promise API’t, millega jaotatakse töötlust mitmele harule. Õnnestunud või ebaõnnestunud tulemust võib tulevikus vastavalt vajadusele töödelda.

Promise API liides on kättesaadav ka brauserite JavaScriptis. See võimaldab front-end rakendustes viia suuremahulisi tegevusi peamiselt User Interface (UI) harult eemale, et tagada kasutajale kiirem ja mugavam kasutuskogemus.

Java suur eelis on olnud, et see töötab iga seadmega, olgu selleks tavaline arvuti, server, telefon, desktop rakendus vms. Lai kasutajapagas ning vajadus alternatiividele on suunanud ka JavaScripti.

JS’i saab rakendada desktop rakendustes läbi ElectronJS’i või siis äppide jaoks Cordova/React Native’i. JavaScriptiga on võimalik oma lahendus viia turule ükskõik millisel platvormil - alates nutikülmkappidest autodeni välja.

Iga suure ja väikse infosüsteemi nurgakiviks on turvalisus. Olgu selleks siis krüptograafia või koodi tasandil vigade vähendamine, kasutades strict typing reeglistikku. Krüptograafia jaoks on JavaScriptil olemas ka lahendus.

NodeJS toetab eri liiki krüptograafiaid, alates liikluse turvamiseks läbi TLS krüpteeringu kuni PKI võtmepõhiste andmete krüpteerimiseni.

Lisaks on NodeJS ökosüsteemis olemas arendajate kommuuni poolt loodud RFC’dele (Request For Comments) vastavaid mooduleid, millega implementeerida oma nõuetele vastavaid krüptograafilisi lahendusi. RFC’d võib vaadata kui ülemaailmselt kokkulepitud standardit, mille järgimist soojalt soovitatakse.

if (data.signature.algorithm.endsWith('ECEncryption')) { 
 const ec = new EDDSA('ed25519'); 
 const key = ec.keyFromSecret(this.request.hash.raw); 
 if (!key.verify(Buffer.from(data.cert, 'base64'), data.signature.value)) { 
   throw new Error('Invalid EC signature (verification failure)'); 
 } 
} else { 
 const verifier = crypto.createVerify(data.signature.algorithm); 
 verifier.update(this.request.hash.raw); 
 if (!verifier.verify(cert, data.signature.value, 'base64')) { 
   throw new Error('Invalid RSA signature (verification failure)'); 
 } 
} 

JavaScripti ökosüsteemis on strict typing’uks olemas TypeScript. See on Microsofti poolt loodud avatud lähtekoodiga laiend JavaScriptile, mis laseb kasutada strict typing’ut sarnaselt Javale.

See võimaldab juba arenduse ajal märgata vigu, mis muidu oleks alles käitamise ajal välja tulnud. Otsesene väärtus on mõõdetav süsteemi kvaliteedi märgatavas tõusus.

export default function debounce<T extends unknown[], U>(callback: (...args: T) => PromiseLike<U> | U, wait: number) { 
 let timer: NodeJS.Timer; 

 return (...args: T): Promise<U> => { 
   clearTimeout(timer); 
   return new Promise((resolve) => { 
     timer = setTimeout(() => resolve(callback(...args)), wait); 
   }); 
 }; 
} 

Implementatsioonidel, kus on väga ranged nõuded ligipääsudele eri süsteemi komponentidele (failisüsteem, erinevad võrgud, keskkonnad), on olemas Deno, mis on loodud NodeJS looja poolt.

Deno on keskendunud turvalisusele (centered around security) ehk vaikimisi ei ole rakendusel lubatud ligipääsu erinevatele süsteemi komponentidele ilma eraldiseisva loata. Lisaks on Denol valitud kolmandate osapoolte moodulite valik, mis on eraldi auditeeritud, et tagada maksimaalne tugi ja turvalisus.

Java saavutab oma mitmeplatvormilisuse läbi virtualiseerimise, kasutades JVM’i (Java Virtual Machine). NodeJS’il sisseehitatud virtualiseerimine puudub, kuid seda ei peagi olema. Nii nagu Javat, saab ka JavaScripti põhjal olevaid NodeJS lahendusi liigutada eri arhitektuuriga süsteemide vahel.

NodeJS põhineb Google’i poolt arendatud JavaScripti V8 mootoril. “V8” on seeläbi tuttav termin nii muskelauto sõpradele kui arendajatele - nagu nimigi ütleb on tegemist väga võimeka mootoriga. NodeJS toetab nii x86, ARM kui ka isegi IBM serverite arhitektuuri (32 ja 64-bit).

Lisaks ülaltoodud erinevate arhitektuuride toele saab NodeJS rakendused konteineriseerida ning virtualiseerida läbi töövahendite - näiteks Docker.

Lühidalt öeldes, iga süsteem, mis toetab virtualiseerimist, toetab ka Dockerit ning sellega konteineriseeritult saab oma NodeJS rakendust liigutada  sinna, kuhu hing ihkab. Magus kirss tordil on skaleeritavus, mille saab pealekauba.

Mõnikord tekib funktsionaalsuste disainimisel ja arendamisel isu ning vajadus teada, kuidas teatud raamistik või süsteem baassisendina kirjutatud on. JavaScripti populaarses maailmas dokumentatsioonist puudust ei ole – erandlikult on kõikidele arhitektuuri- ja disainiotsustele kergesti kättesaadavad sisendid.

Nii JavaScript kui kõik levinud raamistikud - sealhulgas NodeJS - on avatud lähtekoodiga. See tähendab, et iga hetk on võimalik vaadata koodi sisse, et näha, kuidas see on kirjutatud, milliseid otsuseid on tehtud funktsionaalsuses, disainis jpm. Lõpptulemina on avatud lähtekoodiga raamistikud asendamatud abimehed turvalisuse tagamiseks.

Lisanduva väärtusena on suurel hulgal kogenenud arendajatel võimalik anda oma panus erinevate raamistike parendamisele läbi koodimuudatuste pakkumise. See omakorda suurendadab raamistiku võimekust ning annab sisendi auditeerimise turvalisuse parandadamiseks.

Nii NodeJS, Deno kui ka Electron on avatud lähtekoodiga ja erinevalt Javast ei pea nende kommertskasutuseks ostma kallist litsentsi. Vajadusel on õnneks võimalik soetada ka Java taskukohasemalt läbi OpenJDK projekti.