Blogi avalehele
Projektilugu

Kuidas planeerisime planeerimatut ehk kuidas me digitaliseerisime liiklusõnnetusest teavitamise protsessi

Silver Jõgi

Kuidas lahendatakse liiklusõnnetusi praegu?

Paljud meist on mingisugusel ajahetkel leidnud ennast osalisena liiklusõnnetusest. Sõltumata spetsiifilise õnnetuse asjaoludest on väga mitmete jaoks tegemist äärmiselt stressirohke olukorraga – mängus on ju rohkete muude faktorite kõrval nii tervis, raha kui aeg.

Kõikide kõrvaliste tegurite juures tuleb probleemi lahendamiseks ja liiklusvoo vabastamiseks olukord fikseerida ning kogutud info korrektsetele kindlustuspakkujatele edastada. Traditsiooniliselt on olnud esmane abimees nn sini-kollane leht nimega „Liiklusõnnetuse teade“, kus on võimalik tekstide ja ristikeste kõrval ka olukorda joonistada. Tuleb mainida, et vormi täitmine võib olla keerukas ka varasema täitmiskogemusega juhtidele.

Talletatud informatsioon võib olla lõppformaadis puudulik või poolik ning kindlustusandjad peavad sündmuse asjaolude selgitamiseks kasutama kolmandate osapoolte abi (pealtnägijad, kaamerasalvestised, politseiametnikud jpt).

Ideaalses maailmas peab antud leht olema sõidukis käepärast kõikidel liikluses osalevatel juhtidel. Reaalsuses leiavad paljud end olukordadest, kus ootamatus tabab meid hetkel, mil korrektsed vormid on käeulatusest väljas. Sellistes olukordades pöördutakse tihti häirekeskuse poole palvega, et neid antud olukorras samm-sammu haaval juhendatakse.

Olemasoleva lahenduse puudused:

  • tegemist on paberkandjal fikseeritava infoga, mis nõuab antud paberkandja olemasolu;
  • kasutajatele on regulaarselt ebaselge, millise spetsiifilise juhtumiga on tegemist ning kuidas seda korrektselt üles märkima peab;
  • kasutajate käekiri, stiil ning oskused materjali täita on erinevad. Sellest tulenevalt on ka paberkandja väärtus hilisemal kindlustusandja poolsel detailuuringul ebaühtlane;
  • kahjuteate vormistamisel keskenduvad asjaosalised rohkem süüdlase otsimisele kui olukorra fikseerimisele – vaidluse korral ei ole alati põhjarajavat tugipunkti, millele keskenduda;
  • paberkandjat saab realistlikult täita 1 asjaosaline korraga ning ühes eksemplaris. Info hoiustamine mitmele osapoolele nõuab kas mitmekordset täitmist või originaali pildistamist;
  • paberkandjal sisestatud informatsioon on staatiline ning tuleb reeglina duplikaadina sisse kanda kindlustusandja poolt pakutavasse digitaalsesse lahendusse.