Kuidas planeerisime planeerimatut ehk kuidas me digitaliseerisime liiklusõnnetusest teavitamise protsessi
Kuidas lahendatakse liiklusõnnetusi praegu?
Paljud meist on mingisugusel ajahetkel leidnud ennast osalisena liiklusõnnetusest. Sõltumata spetsiifilise õnnetuse asjaoludest on väga mitmete jaoks tegemist äärmiselt stressirohke olukorraga – mängus on ju rohkete muude faktorite kõrval nii tervis, raha kui aeg.
Kõikide kõrvaliste tegurite juures tuleb probleemi lahendamiseks ja liiklusvoo vabastamiseks olukord fikseerida ning kogutud info korrektsetele kindlustuspakkujatele edastada. Traditsiooniliselt on olnud esmane abimees nn sini-kollane leht nimega „Liiklusõnnetuse teade“, kus on võimalik tekstide ja ristikeste kõrval ka olukorda joonistada. Tuleb mainida, et vormi täitmine võib olla keerukas ka varasema täitmiskogemusega juhtidele.
Talletatud informatsioon võib olla lõppformaadis puudulik või poolik ning kindlustusandjad peavad sündmuse asjaolude selgitamiseks kasutama kolmandate osapoolte abi (pealtnägijad, kaamerasalvestised, politseiametnikud jpt).
Ideaalses maailmas peab antud leht olema sõidukis käepärast kõikidel liikluses osalevatel juhtidel. Reaalsuses leiavad paljud end olukordadest, kus ootamatus tabab meid hetkel, mil korrektsed vormid on käeulatusest väljas. Sellistes olukordades pöördutakse tihti häirekeskuse poole palvega, et neid antud olukorras samm-sammu haaval juhendatakse.
Olemasoleva lahenduse puudused:
- tegemist on paberkandjal fikseeritava infoga, mis nõuab antud paberkandja olemasolu;
- kasutajatele on regulaarselt ebaselge, millise spetsiifilise juhtumiga on tegemist ning kuidas seda korrektselt üles märkima peab;
- kasutajate käekiri, stiil ning oskused materjali täita on erinevad. Sellest tulenevalt on ka paberkandja väärtus hilisemal kindlustusandja poolsel detailuuringul ebaühtlane;
- kahjuteate vormistamisel keskenduvad asjaosalised rohkem süüdlase otsimisele kui olukorra fikseerimisele – vaidluse korral ei ole alati põhjarajavat tugipunkti, millele keskenduda;
- paberkandjat saab realistlikult täita 1 asjaosaline korraga ning ühes eksemplaris. Info hoiustamine mitmele osapoolele nõuab kas mitmekordset täitmist või originaali pildistamist;
- paberkandjal sisestatud informatsioon on staatiline ning tuleb reeglina duplikaadina sisse kanda kindlustusandja poolt pakutavasse digitaalsesse lahendusse.
Mida õppisime?
Irooniliselt soovin sulle kui lugejale, et sul tuleks uue rakenduse ning selle lahendustega võimalikult vähe tutvust teha. Regulaarselt mootorsõidukisse istudes ei soovi meist keegi ju lõpetada sõitu enneaegselt ning asuda täitma kindlustusjuhtumit.
Eesti Liikluskindlustusfondi “Liiklusõnnetusest teavitamise süsteemi” analüüs ning arendused nõudsid keskendumist paljudele muutuvatele osadele. Kui eesmärgiks on planeerida planeerimatut ja luua seeläbi väärtust väga laiale sõidukijuhtide sihtrühmale, nõuab see kasutajakeskset lähenemist.
Stressirohked olukorrad omakorda nõuavad rakenduselt lihtsaid ja selgesti mõistetavaid elemente. Kasutusmugavus, ühendatavus, lihtsus ning skaleeritavus on olulised nii õnnetuses osalejale kui kindlustusjuhtumiga toimetajale.
Soovid oma ideid arutada?
Meie poole võib pöörduda igas projekti etapis - alates idee väljatöötamisest kuni uute digilahenduste loomise ja hindamiseni välja.
Võta ühendust
Kirjuta meile oma ideest ja leiame koos parima viisi selle elluviimiseks. Vastame kiiresti ning meie kogenud meeskond tagab, et projekt kulgeb edukalt alates esimesest mõttest kuni lõpliku teostuseni.
