Ligipääsetavuse probleemid, mida tekitavad sisuloojad
Ligipääsetavus veebis on osa võrdsete võimaluste tagamisest ja iseseisvama elu võimaldamisest erivajadustega inimestele, eakatele ja paljudele teistele. Veebikeskkonnad, mobiilirakendused ja digidokumendid peavad olema loodud ja ehitatud nii, et need oleksid tajutavad, mõistetavad, töökindlad ning kasutatavad mitmel moel.
Ligipääsetavus pole aga Eestis veel ühtlaselt heal tasemel. Käesolevas postitusesarjas uurime, milliste ligipääsetavuse probleemidega saavad tegeleda veebiarenduse erinevad osapooled.
Esimeses osas rääkisime disainerite rollist ning teises osas keskendusime arendajate rollile. Seekordses postituses vaatame, milliste WCAG standardi kriteeriumite täitmise eest vastutavad sisutoimetajad.
On levinud eksiarvamus, et kui veebileht või infosüsteem on disainitud ja arendatud WCAG ligipääsetavuse standardit silmas pidades, siis võib end lõdvaks lasta ja rohkem ligipääsetavuse peale mõtlema ei pea. Mõnikord tähendab see, et lehele kleebitakse nurka paar teksti suuruse ja kontrastsuse valikut ning loetakse siis töö tehtuks.
Tegelikult on veebi ligipääsetavus palju suurem teema, kui paar vaegnägijate lisavalikut ning oluline roll on siin just sisutoimetajatel. Veebilehe sisu muutes ja lisades võib kogenematu sisuhaldur tekitada mitmeid ligipääsetavuse probleeme. Täna räägime, kuidas neid vältida.
Ligipääsetavuse testimine
Leidmaks ja vältimaks vigu, on oluline, et veebilehe haldur oskaks veebilehe ligipääsetavust baastasemel testida. On olemas kõiksugu tasuta automaatkontrolli tööriistu, näiteks WAVE, mis annavad paari klikiga ülevaate paljudest ligipääsetavuse probleemidest. Paraku ei ole kõik ligipääsetavuse probleemid tehniliselt tuvastatavad ning vajavad ka manuaalkontrolli ja inimese hinnangut.
Üks olulisemaid ja lihtsamini testitavaid aspekte on veebilehe klaviatuuritugi. Kas veebilehel saab lingilt-lingile liikuda ka ainult Tab-klahvi vajutades? Klaviatuuri kasutavad navigeerimiseks inimesed, kellel pole mingil põhjusel võimalik hiirt kasutada (käetrauma, motoorikahäire jne). Klaviatuuritugi võimaldab kasutada veebilehte ka erinevate tugitehnoloogiate abil.
Klaviatuuri kasutavad navigeerimisel ka pimedad, kelle põhiliseks abiliseks veebis on ekraanilugejad. Ekraanilugeja on programm, mis loeb kasutajale ette kõik ekraanil toimuva – kogu teksti, lingid ja muu sisu.
Ekraanilugejatugi võimaldab ka robotitel (nt Google) veebilehest paremini aru saada. Häälkäskluste ja „digitaalsete assistentide“ tõusev populaarsus näitab, et targem on ehitada oma veebilehed tulevikukindlaks juba täna.
