5 põhjust, miks valida Node.js

Konkurentsis püsimiseks peavad rakendused olema kiired. Infosüsteemide kontekstis väljendub kiirus suutlikkuses kasutada olemasolevat riistvara võimalikult tõhusalt ning pakkuda arendajatele mugavat protsessi uuenduste rakendamiseks.

Node.js põhineb Google'i poolt arendatud väga võimekal JavaScript V8 mootoril. V8 mootor oli algselt suunatud teenindama meile kõigile väga tuttavat Google Chrome veebilehitsejat. Teatavasti on Chromium selgrooks ka nt Microsoft Edge, Samsung Internet ja Opera veebilehitsejates. Tänase seisuga teenindab V8 ülemaailmselt umbes 75% kogu brauserite kasutusest.

JavaScripti mootorid kasutavad JIT (Just In Time) kompileerimisloogikat, kus kood kompileeritakse millisekunditega ja jooksutatakse käivitamise hetkel. Võrreldes traditsioonilisemate arenduskeeltega nt Java, mis kompileerib kogu koodi rakenduse käivitamisel ette, ei pea Node.js puhul arendusmuudatuste rakendamisel ootama 5-6 minutit. Kasutaja saab täpselt selle, mida tal hetkel vaja on – ei rohkem ega vähem.

Node.js on loodud rööprähklema. Enamusele meist ei meeldi seista järjekorras - võrreldavalt ei meeldi ka infosüsteemidele ega nende kasutajatele järjekorras seisvad andmebaasipäringud. Node.js on disainitud asünkroonselt, võimaldades käsitleda paralleelselt mitmeid päringuid.

See tähendab, et järgmise tegevuse juurde liikumiseks ei pea ootama eelmise tegevuse lõppu – süsteem keskendub vastavalt vajadusele ainult tulemustega tegelemisele. Metafoorina võib vaadelda poodidest leitavaid traditsioonilisi kassalinte ning võrrelda neid iseteeninduskeskkondadega. Käega katsutavalt on lõpptulemiks kiirem ja mugavam kasutajakogemus.

JavaScripti ja Node.js-iga saab lahenduse turule tuua mis tahes platvormil – alates veebirakendustest kuni nutikülmkappide ja autodeni. Ülalmainitud V8 puhul on tegemist väga robustse süsteemiga, mis toetab mitmeid erinevaid arhitektuurilisi lähenemisi.

Erinevate arhitektuuride toe abil saab Node.js rakendusi hõlpsasti konteineriseerida, virtualiseerida ja versioneerida. Tekivad "pakid", mida saab hallata eraldiseisvalt ja liigutada erinevate süsteemide vahel, mis muudab arendusprotsessi oluliselt kiiremaks ja paindlikumaks.

Pakkide haldus võimaldab läbi spetsiaalsete tööriistade nt Docker skaleerida süsteemi nii vertikaalselt kui horisontaalselt ning vastavalt nõudlusele ja kasutajate hulgale.

Infosüsteemidele kehtivad erinevatel aegadel ja vastavalt vajadustele erinevad koormusootused. Näiteks jõulude ajal suureneb müügitegevus, kuude vahetumisel tehakse rohkem ressursimahukaid toiminguid jne. Ootamatusteks tuleb olla valmis ja sisseehitatud skaleeritavus käib sellega käsikäes.

Nii JavaScript kui ka kõik levinud raamistikud, sealhulgas Node.js, on avatud lähtekoodiga. See tähendab, et igal ajal on võimalik vaadata koodi sisse, et mõista, kuidas see on kirjutatud, milliseid otsuseid on tehtud funktsionaalsuse, disaini ja muude aspektide osas.

Lõppkokkuvõttes on avatud lähtekoodiga raamistikud asendamatud abimehed turvalisuse tagamisel. Avatud lähtekood võimaldab suurel hulgal kogenenud arendajatel panustada erinevatesse raamistikesse, pakkudes koodimuudatusi ja parendusi. See suurendadab raamistiku võimekust ning pakub väärtuslikku sisendit auditeerimise turvalisuse parandadamiseks.

Avatud lähtekood võimaldab kasutajatel aktiivselt kaasa rääkida arenduste suunamisel, tagades, et lõpptulemus vastab parimatele praktikatele. See annab kindluse, et tänane valik püsib usaldusväärne ka tulevikus. Edukad näited sellistest lahendustest on 3D-modelleerimisprogramm Blender, koodihoidla GitLab Community Edition, voogedastustarkvara OBS Studio ja sisuhaldustarkvara Drupal.

JavaScript on praeguse seisuga kõige populaarsem arenduskeel ning Node.js on kõige populaarsem raamistik. On keeruline leida arendajat, kes poleks mingil moel JavaScriptiga kokku puutunud. JavaScript ja Node.js on pikka aega tõestanud oma laiahaardelist võimekust, luues lumepalliefekti, mille kasvu peatumist pole lähitulevikus ette näha.

Lisaks sellele, tänu nende laiale kasutusbaasile, on avatud lähtekoodiga JavaScripti ja Node.js arendajaid oluliselt lihtsam leida. Infosüsteemide jätkusuutlikkuse seisukohalt võib olla kindel, et tulevikus leidub piisavalt arendajaid, kes suudavad loodud lahendusi arendada ja hooldada.

Node.js avatud lähtekood annab kõigile arendajatele võimaluse raamistikku auditeerida ning turvalisuse riske välja tuua ja parandada. Raamistikku kasutatakse nii laialdaselt ja mitmesugustes infosüsteemides, et arendajad soovivad kindlalt veenduda, et valitud selgroog suudab vastu pidada kõigile teadaolevatele murdmiskatsetele. Seetõttu on Node.js turvalisus meie kõigi ühine huvi.

Küberturvalisus ja krüptograafia on infosüsteemide ja seeläbi ka Node.js toimimise nurgakivid. Node.js võimaldab rakendada laiaulatuslikke krüpteerimismeetodeid ja mitmekihilisi turvatasemeid, mis hoiavad ka kõige tundlikumad andmed kolmandate osapoolte eest kaitstuna. Meie kogemusest lähtudes oleme kasutanud Node.js võimekust tuhandeid kasutajaid hõlmavate meditsiiniliste andmete turvaliseks töötlemiseks.

Turvalisusele lisab teise kihi arendajatele suunatud süstemaatiline koodi puhtus ja struktureeritus (Strict Typing). JavaScripti ökosüsteemis on strict typing’uks olemas TypeScript. See on Microsofti poolt loodud avatud lähtekoodiga laiend JavaScriptile, mis võimaldab juba arenduse ajal märgata vigu ja nõrkusi, mis muidu oleksid alles süsteemi töötamise ajal välja tulnud. Otsene väärtus on mõõdetav süsteemi kvaliteedi märgatavas tõusus.

Node.js raamistiku usaldusväärsus peegeldub nii arendajate eelistustes kui ka suurettevõtete loodud rakendustes. Käesolevas artiklis käsitletud põhjustel kasutavad Node.js-i laialdaselt tuntud ettevõtted nagu Amazon, Netflix, eBay, Reddit, Linkedin, PayPal, Spotify, BBC, SoundCloud, NASA ja paljud teised. Trinidad Wisemanis oleme rakendanud Node.js-i näiteks järgmistes projektides: