Rohelisema tuleviku poole UX disaini abil: Euroopa Keskkonnaagentuuri projekti näide

Ah, need soojad suveõhtud - mere ääres, järve ääres või ehk oma maja hubasel terrassil. Õhk on puhas ja lõhnab kõikidest õitsvatest hooajalilledest, linnud laulavad ja rohutirtsud siristavad, ümbritsev südasuvine rohelus on nii ilus!

Kilkavaid lapsi, kes jooksevad pehmel smaragdrohelisel murul, on võimatu mitte armastada... Mõtled tulevikule ja sellele, kui tore oleks näha oma lapselapsi kunagi sama asja tegemas. Kuid vägisi kipub pähe üks kibe mõte - kas 20 aasta pärast on meie maailm ikka samasugune?

Meie keskkond ja selle säilitamise vajadus, meie planeedi läbielamised - kõik see on viimase kümnendi jooksul aina põletavamaks teemaks muutunud. Euroopa Komisjon rõhutas oma strateegias rohelise ja kaheosalise ülemineku tähtsust. Strateegilise ettevaatusaruande eesmärgiks on saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalne Euroopa Liit (EL).

Euroopa Keskkonnaagentuuri infosüsteemist

EL-i keskkonnaküsimuste ulatus on lai ning hõlmab paljusid algatusi ja asutusi. Neist üks suurimaid on Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA), mis on asutatud täpselt 30 aastat tagasi 1994. aastal ning tegutseb nüüd 32 liikmesriigis ja kuues koostööd tegevas riigis.

Selle muljetavaldava ulatuse raames pakub EEA sõltumatut teavet keskkonna kohta, eesmärgiga aidata neid, kes on seotud keskkonnapoliitika väljatöötamise, rakendamise ja hindamisega, kuid samuti informeerida üldsust. Selleks haldab ja hooldab EEA muuhulgas nelja temaatilist infosüsteemi:

WISE Marine – Marine Information System for Europe
WISE Freshwater – Freshwater Information System for Europe
BISE – Biodiversity Information System for Europe
FISE – Forest Information System for Europe

Iga nimetatud infosüsteem sisaldab mitmesuguseid jaotisi ja alajaotisi, kuid meie ülesandeks oli testida iga infosüsteemi menüüsse kuuluvat kahte konkreetset kategooriat: "Riigid" ning "Andmed, Kaardid ja Tööriistad" (kasutati ka nimetust Andmekataloog).

Jaotis „Riigid“ pakub hästi koostatud ülevaadet iga liikmes- või koostööriigi saavutustest konkreetses keskkonnaalases valdkonnas (olgu selleks metsad, bioloogiline mitmekesisus või veekogud). Teavet kuvatakse tekstide ja infograafikutena esitatud kokkuvõttena.

"Andmed, Kaardid ja Tööriistad" (või Andmekataloogid ja Kaardid) sisaldavad liialdamata tuhandeid aruandeid, statistikaid, arvutustabeleid ja geovisualiseerimiseks mõeldud materjale sügavamaks uurimistööks ning andmete kaevandamiseks.

Parimad otsused on informeeritud otsused ja kui tegemist on EL-i keskkonnaga, siis vajalik teave asub EEA andmevaramus. Kiirendades nende toimimist ja parandades digitaaltoote üldist kasutatavust, võiks see tähendada, et kasutajad saavad andmetele kiiremini ligi.

Tulemuseks on nende võime teha oma tööd kiiremini ja tõhusamalt, mis omakorda toob kaasa tuhandeid panuseid erinevatesse erialadesse, mis on otseselt või kaudselt seotud keskkonnaküsimustega.

Oletame, et üks inimene suudab ülesande lõpetada 5 minutit kiiremini ja teeb seda iga päev vähemalt kaks korda päevas. See tähendab, et 260 tööpäeva jooksul säästab see brutos ligikaudu 43 tundi ehk terve töönädala! Kujutage nüüd ette tuhandeid inimesi kogu EL-is, kes seda teevad. Siin joonistub hästi välja kasutajakogemuse tõeline varjatud jõud.

Olemasoleva digitaalse lahenduse hindamiseks kasutatakse erinevaid kasutuskogemuse (UX) lähenemisviise ja metoodikaid. Selle projekti jaoks otsustasime koostöös kliendiga kasutada järgmiste kasutatavuse hindamise tavade kombinatsiooni:

Konkurentide ülevaade
Kui töötad konkreetse tootega, on alati kasulik natuke ringi vaadata ja õppida, kuidas teised on asju teinud. Parimate tavade teadmine konkreetse valdkonna, konkreetse konteksti probleemide lahendusviiside ja uuenduslike lähenemisviiside kohta on väga produktiivne viis asju perspektiivi seada.
Benchmarking
Tegemist on olemasoleva lahenduse hindamisega UX spetsialisti poolt selge argumentatsiooni ja kriteeriumide loendiga. Võrdlus on hindamatu vahend, et teha kiireid parandusi ja tundlikke uuendusi olemasolevates toodetes.
Võrdlus aitab tuvastada ja kõrvaldada kasutajaliidese ja kasutatavuse ilmseid puudujääke, samas kui keerukamad probleemid jäävad kasutatavuse testimise pädevusse.
Kasutatavuse testimine
See on üks parimaid ja tõhusamaid tavasid interaktsioonidisainis ja ühtlasi ka meetod, mis on teenusedisaini valdkonnas hästi juurdunud. Kasutatavuse testimine aitab koguda tagasisidet kasutajatelt, mõista süsteemi vigu ja seda, kuidas neid lahendada.
Kasutajatega testimine ei piirdu aga ainult negatiivsete avastustega - see aitab tuvastada ka positiivseid interaktsioonihetki ja mõista, mis teeb lõppkasutaja õnnelikuks. Teadmine, mida on õigesti tehtud, on sama oluline kui vigade jahtimine.
Selle projekti raames testisime 17 kasutajaga 4 infosüsteemi. See oli piisav, et koguda suur hulk tagasisidet kasutajatelt ning avastada mitmeid tehnilisi ja kasutatavuse probleeme.

Selline meetodite kombinatsioon tagas võimalikult objektiivse uurimistulemuse. Ainult kasutajate tagasisidele toetumine oleks võinud viia teenuste killustumiseni, sest erinevaid arvamusi ja nende rahuldamiseks tehtud katseid oli liiga palju. Sellepärast on oluline ühendada kasutajate testimine UX disaini valdkonna standarditega ja turul olemasolevate lahenduste hindamisega.

Kui uuringu tulemused olid kogutud lõpparuandesse, võis näha mõningaid üldisi suundumusi.

Infosüsteemide sihtimine peaks olema suunatum

Selle järelduseni jõuti nii professionaalse hindamise kui ka kasutajate testimise tulemusel. See on levinud probleem keerukate süsteemide puhul, mis sisaldavad paljusid teabe kihte. Sageli pole selge, kes on selle teabe peamine kasutaja ja kellel tuleks selle teabega tegelemisel eelisjärjekorras olla.

Teadlased vajavad toorandmeid, mida nad saavad kasutada tulevaste analüüside jaoks oma uurimistöös. Poliitikakujundajad ja ajakirjandus eelistavad tavaliselt aruandeid ja põhjalikke kokkuvõtteid, et nad saaksid aru mõne konkreetse probleemi üldpildist.

Üldsus vajab kontsentreeritud teavet pressiteadete, blogiartiklite või isegi sotsiaalmeedia postituste vormis. Sama teabe kohandamine erinevatele sihtgruppidele ongi igaüheni jõudmise võti.

Probleemi lahenduseks võiks olla kindlaksjäämine peamisele teabeformaadile, mis sobib kõige prioriteetsemale sihtgrupile. Teine võimalus on valida alternatiivne tee, luues erinevaid keerukuskihte erinevatele sihtgruppidele ühe infosüsteemi raames ja levitada andmeid vastavalt. Lõppkokkuvõttes on see kliendi otsustada.

Erinevate meeskondade poolt hallatavad suured digitaalsed tooted hakkavad enamasti võõranduma

Samasse kategooriasse kuuluvate digitaalsete toodete puhul ootavad aga kasutajad nende sarnasust. Graafilise disaini, kasutajaliidese visuaalse keele, kasutusmustrite järjepidevuse ja hääletooni ühtsus veebisaitidel on väga olulised. Eriti juhul, kui lõppeesmärgiks on luua n-ö tooteperekonna näoline välimus ja tunnetus.

Selle probleemi lahendamiseks on mitmeid viise. Ühe lahendusena võiks ühe süsteemidest eeskujuks võtta ja kohandada kõik teised vastavalt sellele. See riskivaba lahendus tagab kasutajale tuttava lõpliku välimuse ja sobib ka klientidele, kes ei soovi uuendusi.

Nii saab kokku hoida ettevõtte kulutusi, kuna lahendus ei nõua uue graafilise disaini identiteedi ega komponentide kogu loomist.

Teine, keerulisem viis on välja töötada uus ühtne süsteem, mis kasutab järjepidevalt graafilisi elemente ja interaktsiooniloogikat kõigis neljas infosüsteemis. See on kohandatud selleks konkreetseks otstarbeks, kuid erinevateks kasutusjuhtudeks. Miinuseks on kasutajate pikem kohanemisperiood ja suurem eelarve lahenduse rakendamiseks.

Suuremate probleemide kõrval avastati ka väiksemaid, näiteks erinevates stiilides ikoonid, kokkuvõtte allalaadimisvõimalus vs selle puudumine, erinevad kirjastiilid jne. Ükski neist ei olnud kriitiline, kuid koos tekitavad need müra ja ebakõla, mis segavad hea kasutajakogemuse saavutamist. Seepärast on mõistlik neid väiksemaid probleeme hoida backlogis ja järk-järgult lahendada.

Parandame probleeme ja säilitame hästitoimivaid lahendusi

Kindlasti on oluline tuvastada probleemid ja parandada puudujäägid. Hästi korraldatud kasutatavuse testimise abil ei leita ainult vigu, vaid tuuakse lauale ka see, mis süsteemis hästi toimib.

Hästitoimivad kasutajaliidese elemendid ja kasutajakogemuse mustrid annavad õppimis- ja kasvuvõimalusi – näiteks saab neid laiendada või rakendada tervele tootele või tooteseeriale. Käesolevas Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) projektis otsisime spetsiaalselt positiivsete ja sujuvate interaktsioonide näiteid ning leidsime neid päris palju.

Süsteemis hästitoimivate nüansside väljatoomine on eriti oluline, kui digitaalses tootes tehakse suuri ümberkujundusi, sest mõne tuttava elemendi säilitamine aitab siluda kasutajate vastupanu muudatustele ning aitab neil ka uue infosüsteemiga kiiremini ja stressivabamalt kohaneda.

Käesolevas artiklis kirjeldatud uurimusmeetodid on eriti olulised just suurte andmerohkete süsteemide kontekstis, mis kalduvad muutustele kehvasti alluma. Kasutajatega testides ja süsteeme kasvõi osaliselt kohandades tagame selle, et toode või teenus katab kasutaja igapäevaseid praktilisi vajadusi.

Soovid oma ideid arutada?

Meie poole võib pöörduda igas projekti etapis - alates idee väljatöötamisest kuni uute digilahenduste loomise ja hindamiseni välja.

Võta ühendust

Kirjuta meile oma ideest ja leiame koos parima viisi selle elluviimiseks. Vastame kiiresti ning meie kogenud meeskond tagab, et projekt kulgeb edukalt alates esimesest mõttest kuni lõpliku teostuseni.

Kirjuta meile