Veebilehe ligipääsetavus: kas klient saab vajaliku toimingu lõpuni teha?

Enamik ettevõtteid kontrollib oma veebilehte üsna sarnasel viisil: kas leht avaneb, nupud töötavad ja vormi saab ära saata. Kontrollijaks on tavaliselt inimene, kes tunneb keskkonda, näeb hästi ning kasutab hiirt või puutetundlikku ekraani.

Kliendi kogemus võib olla hoopis teine. Ta võib vajada ekraanisuurendust, kuid suurendamisel võivad tekstid minna peitu või üksteise peale. Ta võib vajada navigeerimiseks klaviatuuri või ekraanilugejat, kuid veebileht ei pruugi seda toetada. Vajalik toiming jääb pooleli.

E-poe jaoks võib see tähendada katkestatud ostu. Iseteeninduses võib esitamata jääda taotlus või makse. Teenuselehel ei pruugi inimene leida vajalikku dokumenti või kontaktivõimalust.

Kas veeb lihtsalt töötab või saab klient seda päriselt kasutada?

Need ei ole alati üks ja sama asi. Näiliselt töötavas keskkonnas võib olla takistusi, mida tavapärase testimise käigus ei märgata.

Näiteks võib ostukorv töötada hiirega, kuid mitte häälkäsklustega. Vorm võib kuvada punast veateadet, kuid ekraanilugejad ei pruugi seda ette lugeda. Lehe struktuur võib olla visuaalselt arusaadav, aga elementide hierarhia ja seosed ei pruugi olla koodis korrektselt esitatud.

Sageli hakatakse ligipääsetavusega ettevõttes tegelema siis, kui ilmneb konkreetne probleem või väline nõue. Automaattestid aitavad tuvastada osa tehnilistest vigadest, kuid suur osa ligipääsetavuse probleemidest jääb avastamata. Samal ajal on arendustiimi tööplaan juba täis ning kasutajateekond võib hõlmata ka kolmandate osapoolte autentimis- ja makseplatvorme, mistõttu ei ole selge, kes millise ligipääsetavusprobleemi lahendamise eest vastutab.

Ligipääsetavuse parandamiseks tuleb kõigepealt digikeskkonna ligipääsetavust hinnata ning puudujäägid üles leida. Hindamine ei pea aga alati tähendama, et kogu keskkond võetakse korraga ette. Alustada saab ka kõige olulisemast kasutajateekonnast. 

Millise kasutajateekonna ligipääsetavust tasub esimesena hinnata?

Kui kogu mahukat veebi ei ole mõistlik korraga hinnata, vali alustuseks teekond, mille klient peab kindlasti saama lõpuni teha. E-poes on selleks tavaliselt toote otsimine, valimine, ostukorv ja maksmine. Iseteeninduses võib oluline olla sisselogimine või taotluse esitamine. Teenuselehel võib määravaks saada vormi täitmine, aja broneerimine või vajaliku info leidmine.

Esimest teekonda valides tasub vaadata kolme asja.

Esiteks, mis on kliendi veebikülastuse tegelik eesmärk. Kõige olulisem koht ei ole tingimata kõige suurema külastatavusega leht, vaid see, kus asub lehe põhifunktsioon.

Teiseks, mis juhtub siis, kui teekond katkeb. Kas klient saab sama tegevuse lõpetada mõne teise kanali kaudu või jääb ost, taotlus või broneering tegemata?

Kolmandaks, millistest osadest teekond koosneb. Kas põhifunktsiooni kasutamiseks on vaja nõustuda ka küpsistega, läbida autentimine või teostada otsing? Need osad võivad olla loodud välise partneri poolt, kuid kogu kasutajateekonna ligipääsetavuse eest vastutab kasutajale teenust pakkuv organisatsioon.

Selline vaade aitab valida ligipääsetavuse hindamiseks sobiva ulatuse. Selle asemel, et võtta kohe ette kogu veebilehe võimalike puuduste tuvastamine ja kõrvaldamine, saad esmalt üle vaadata kohad, kus takistus mõjutab klienti ja ettevõtet kõige otsesemalt. 

Millised küsimused tekivad ligipääsetavuse hindamise ja parandamise käigus?

Esimese kasutajateekonna valimine ligipääsetavuse hindamiseks annab tööle fookuse, kuid ettevõtetel tekib tavaliselt veel hulk küsimusi.

Millised ligipääsetavuse nõuded sinu ettevõttele kehtivad? Kas automaattestist või AI-tööriistast piisab? Kes vastutab rendiplatvormi ja makselahenduse ligipääsetavuse eest? Kas veebilehele lisatud plugin või overlay lahendab probleemi? Mida peaks ettevõte ligipääsetavuse auditi tulemusena peale raporti veel saama?

Trinidad Wisemani ligipääsetavuse suuna juht Mari-Ell Mets vastab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas 10-le küsimusele, millega ettevõtted tema poole kõige sagedamini pöörduvad.

Artikkel selgitab muu hulgas:

Mida peaks ligipääsetavuse hindamine ettevõttele andma?

Olenemata sellest, kas hindad esmalt üht olulist kasutajateekonda või kogu digikeskkonda, peab hindamise tulemus andma tiimile piisavalt konkreetse sisendi, et parandustega edasi minna. Arendustiimil on vaja teada, kus probleem asub, millise nõudega see vastuollu läheb, miks probleem tekib ja kuidas seda parandada.

Hindamise tulemuste põhjal peaks ettevõte saama otsustada:

Nii saab ligipääsetavuse töö siduda olemasoleva arendusplaaniga, mitte käsitleda seda eraldi projektina, mis kõik muu seisma paneb.

Kui vajad ühe kasutajateekonna asemel terviklikku ülevaadet digikeskkonna nõuetele vastavusest ja konkreetset paranduste tööplaani, on järgmine samm põhjalikum ligipääsetavuse audit. 

Mida saad juba täna ise kontrollida?  

Vali oma veebis, e-poes või iseteeninduses üks tegevus, mille klient peab kindlasti saama lõpuni teha. Proovi see läbida hiirt kasutamata, ainult klaviatuuri Tab-klahviga navigeerides. Seejärel suurenda brauseri vaade näiteks 200%-ni ja vaata, kas kogu sisu on endiselt nähtav ja kasutatav.  

Selline kiirkontroll aitab märgata kohti, kus mõnel kasutajal kindlasti takistus tekib, kuid selle põhjal ei saa veel otsustada, kas veeb või äpp vastab ligipääsetavuse nõuetele. Selleks tuleb keskkonda testida erinevates seadmetes, erinevate tugitehnoloogiatega (häälkäsklused, ekraanilugejad), tunda nende käitumist ning ligipääsetavuse standardeid.

Kui sa ei tea, millest oma digikeskkonna ligipääsetavuse hindamist alustada või kas juba märgatud takistused viitavad ligipääsetavuse nõuetele mittevastavustele, kirjuta mulle mari-ell.mets@twn.ee. Aitan valida sobiva hindamise ulatuse ja järgmise sammu.

Loe ka meie ligipääsetavuse lehelt, kuidas oleme aidanud erinevatel organisatsioonidel digiteenuseid ligipääsetavamaks muuta.