Veebide ja infosüsteemide hooldus kui kriitilise tähtsusega lüli, mida tihti alahinnatakse
Metafooriliselt võime seda võrrelda auto ostuga. Soetades uue auto, ei teki küsimustki, et autoga tuleb käia regulaarselt hoolduses. Aga miks on nii, et sageli ei oska veebi või infosüsteemi omanik hoolduse peale mõeldagi ja see kulu tuleb tema jaoks üllatusena?
Tegin intervjuu Trinidad Wisemani tarkvaraarenduse hooldusjuhi Ursel Paapiga. Rääkisime erinevate tarkvaralahenduste hooldusprotsessist (mida, millal, kui tihti peab hooldama) ja hoolduskuludest ning millised võivad olla tagajärjed, kui hooldust ei tehta.
Hooldus on tarkvaraarenduse elutsükli viimane lüli, millele sageli ei pöörata nii palju tähelepanu kui aktiivsele arendusfaasile. Regulaarne hooldus aga on kriitilise tähtsusega veebi igapäevaseks normaalseks ja turvaliseks toimimiseks.
Kui veebi ei hooldata, jääb see avatuks turvanõrkustele ja võib muutuda potentsiaalseks sihtmärgiks küberkurjategijatele. Lisaks sellele on arenduskeelte raamistikud ja brauserid pidevas arengus, mis nõuab ka veebi pidevat ajakohastamist. Vastasel korral võib halveneda veebi kasutajasõbralikkus koos teiste teguritega (nt liiga aeglaselt laadiv leht, iganenud kujundus jne).
Metafooriliselt võiksime turvauuenduste tegemist vaadelda kui auto õlivahetust. Kui õlivälp on ette nähtud iga 10 000 km tagant, aga reaalne õlivahetus toimub iga 15 000 km tagant, siis tõenäoliselt autoga kohe veel midagi ei juhtu. Kui sarnane tegevuskäik muutub aga normiks, võib ühel hetkel auto mootor üles öelda.
Kindlasti tuleb teha igakuiseid turvauuendusi nii moodulitele ja lisamoodulitele kui ka tuumsüsteemile endale. Lisaks sellele on olulised veebilehe monitooring ning tellitud lisaarenduste haldus ja implementeerimine.
Anname kliendile teada ka vajadusest uuendada serveri tarkvara või front-end raamistikku. Veel jälgime logisid ja teavitame klienti võimalikest turvaintsidentidest. Hooldusprojektides nõustame klienti ka sisuhalduse osas ehk anname nõu, kuidas on kõige parem ja mugavam asju teha. Oleme kliendi jaoks olemas.
Trinidad Wisemani hea tava on proaktiivne projektijuhtimine hooldusfaasis olevatele projektidele, kus me ise viitame õigel ajal kliendile, millal on tarvis mingit hooldust teha ning potentsiaalsetest kohtadest, mida on võimalik veelgi kasutajasõbralikumaks muuta.
Kuna ühesuguseid projekte ei ole olemas, siis hoolduse maksumus oleneb väga palju konkreetse projekti olemusest, suurusest ja mahtudest.
Toome mõne näite:
- väiksemat sorti veebi (nt kogukonnateater või kommuun), kus sees ei ole äriloogikat, on võimalik väga edukalt hooldada 1-2 tunnise ajakuluga, mis on rahas väljendatuna ca 120+km eurot kuus.
- suurte projektide igakuisele hooldusele - kus on nt veeb, e-pood ja ettevõtte infosüsteem kõik ühes – võib kuluda kuni 20 tundi ehk ca 1000+km eurot kuus.
Oleneb, millise hoolduspaketi meie klient on endale valinud:
- suuremate projektide puhul, kus veeb on pidevas arengus, vastame alati pöördumistele 1 tööpäeva jooksul ning võtame töösse kuni 5 tööpäeva jooksul.
- keskmiste ja väiksemahuliste projektide puhul reageerime pöördumistele alati maksimaalselt 2 tööpäeva jooksul ning töösse võtame ühe töönädala jooksul.
Meie hooldusprojektide hea tava on see, et iga lisaarendus, mis nõuab esmasel peale vaatamisel rohkem kui 8 tundi tööd, vaadatakse eraldiseisvalt läbi ning koostatakse konkreetsele tööle mahuhinnang. Nii saame kliendiga paremini planeerida suuremahulisi väljaminekuid ja kaaluda alternatiivseid lahendusi.
Projektijuht täidab hooldusfaasis väga erinevaid ülesandeid - klassikalisest projektijuhtimisest ja mahuhinnangute koostamisest kuni kliendihalduri ülesanneteni välja.
Kohati võib klient mõelda, et miks on vaja 3-4 tunniste jätkuarenduste ellu viimiseks kaasata projektijuhti. TWNi kogemus aga on näidanud, et proaktiivne projektijuht, kes korraldab õigeaegselt ja sujuvalt ära kogu kommunikatsiooni kliendi ja arendaja vahel ning on alati kursis kõigi kliendi hooldusprotsessi detailidega, on hooldusprotsessis teinekord päris vajalik lüli.
TWNis pakume vastavalt projekti suurusele 3 fikseeritud hoolduspaketti (on ka personaliseeritud paketi võimalus) ja igas paketis on määratud kindel projektijuht.
Üldjuhul on igale suuremale projektile - kus projekti ökosüsteem on pidevas muutumises - määratud kindel vastutav arendaja, kes tegeles sama projektiga ka aktiivses arendusfaasis. Nii on lisaarenduste teostamine kiirem ja efektiivsem.
Väiksemates ja keskmise suurusega hooldusprojektides on kliendi kiiremaks aitamiseks ressurss jaotatud nii, et turvauuendused ja jätkuarendused teeb esimene vaba arendaja.
Praegu haldab TWN läbi support deski korraga 40 erinevat hooldusprojekti. TWNi hooldustööde support desk on Jira keskkond, kus kliendid saavad lihtsasti jälgida teostatavate tööde hetkeseisu ning vajadusel teha lisatellimusi ja küsida arenduste/turvauuenduste kohta täiendavaid küsimusi.
Klient ei pea muretsema oma Jira kasutamise oskuste pärast. Keskkonnas toimetamine on lihtne ja oleme Atlassiani ametliku esindajana Eestis alati valmis kliendile sellekohase koolituse tegema. Kui koolituse soovi ei ole, võtab projektijuht kogu sisendi kliendilt telefoni või e-maili teel ja genereerib ise vajaliku tööpileti.
Esmalt selgitame välja rahulolematuse põhjuse. Turvauuenduste paikamisega ei ole minu TWNi praktikas probleeme tekkinud. On aga olemas tõenäosus, et väiksema mahuga lisaarenduste puhul - kus sageli eelanalüüsi ei teostata - tuleb kogu arenduse sisend otse kliendilt ja arendaja võib seda teistmoodi tõlgendada.
Siit peegeldub taaskord projektijuhi/analüütiku rolli tähtsus hooldusprojektides, kus tehnilise taustaga projektijuht või analüütik kogub kliendilt sisendi ja „tõlgib“ selle „arendajate keelde“.
Kuna arendus ja hooldus käivad alati käsikäes, siis peale aktiivset arendusfaasi lõppu sõlmime kliendiga turvauuenduste/hooldustööde lepingu. Kliendil endal ei tule rohkem midagi teha – meie ise liigutame projekti automaatselt TWN support desk'i ning informeerime klienti õigeaegselt kõigist vajalikest uuendustest.
