Esimene uuring eestikeelse microcopy ehk pisiteksti kohta - millised on tulemused?
Igaüks meist puutub peaaegu igapäevaselt kokku erinevate kasutajaliidestega (nt läbi veebi, iseteeninduse, piletiostusüsteemi või muu sarnase tarkvaralahenduse). Kasutajaliides sisaldab endas enamikel puhkudel ka suurel määral pisiteksti (inglise k microcopy). Käesolevas artiklis räägin pisiteksti olulisusest ja kirjeldan ühe põneva eksperimendi tulemusi, mille viisin läbi neuro UXi tööriista kasutades.
Millised on testide tulemused?
Veateateid kuvati testis siis, kui testija katsetas mis juhtub, kui ta ei täida ühtegi välja ja üritab oma e-postile teateid tellida (vt allolevaid jooniseid ''Veateated A'' ja ''Veateated B'').
Ingliskeelse pisiteksti nõudeid mittejärgiva variandi puhul võttis kasutajal veateadete lugemine ja mõistmine tunduvalt kauem aega, kui põhimõtteid järgiva variandi puhul. Samuti nõudis see neilt tunduvalt rohkem tähelepanu. Teist ehk põhimõtteid järgivat varianti mõisteti hetkega ning liiguti kiiremini edasi järgmisele ülesandele.
See-eest oli veateate elementide tajumisel kasutajate meeldivuse tase kahe variandi vahel kohati sarnane. Seda saab seletada veateate kui negatiivse elemendi olemusega – olenemata sellest, kas veateadet on lihtne või keeruline mõista, tekitab veateate nägemine kasutajas mitmetel puhkudel siiski negatiivset emotsiooni (eriti vormiväljade kontekstis).
Põhimõtteid järgiva lahenduse puhul veedavad kasutajad negatiivses olekus aga vähem aega, kuna mõistavad kiiremini, kuidas vigu parandada. Samuti võib mõningate veateadete tooni muutes olla võimalik tekitada kindlates olukordades kasutajas positiivsemat meeleolu, kuid vormiväljade veateadete puhul selline lähenemine kasutaja negatiivseid emotsioone enamasti ei leevenda.
Veateated A: veebilehel kuvatud originaalne veateadete variant
Veateated B: ingliskeelsete põhimõtetega vastavusse viidud veateadete variant
Õnnestumisteateid näidati kasutajatele peale seda, kui nad olid täitnud vajalikud valikud (vt allolevaid jooniseid ''Õnnestumisteated A'' ja '' Õnnestumisteated B'').
Ehkki prototüübi versioon, milles oli järgitud ingliskeelse pisiteksti põhimõtteid, nõudis kasutajatelt üldjuhul mõistmiseks rohkem tähelepanu, oli nende meeldivuse tase selle õnnestumisteate puhul kõrgem. Seda saab seletada sellega, et selgema õnnestumisteate lugemisel on kasutajal parem arusaam, mis toimus ja mis hakkab edasi toimuma. Samuti tekitab millestki täpselt aru saamine inimeses positiivsema meeleseisundi, kui selle mitte mõistmine.
Võimalusel peaks loomulikult kasutama lühikest ja selget teadet, kuid see ei pruugi alati võimalik olla. Sellistel puhkudel on disaineril võimalus langetada vastavalt õnnestumisteate kontekstile teadlik otsus.
Esimene võimalus on kasutada pikemat, kuid selgemat õnnestumisteadet, mis nõuab lugemiseks ja mõistmiseks küll rohkem vaeva, kuid see-eest tekitab kasutajas selle täpsemalt mõistmisel positiivsema seisundi. Teine võimalus on kasutada lühemat ja üldisemat teadet, mis ei ole küll nii selge, kuid millest saab kasutaja kiiremini edasi liikuda. Mõlemal lähenemisel leidub oma otstarve.
Õnnestumisteated A: veebilehel kuvatud originaalne õnnestumisteadete variant
Õnnestumisteated B: ingliskeelsete põhimõtetega vastavusse viidud õnnestumisteadete variant
Kohatäiteid testiva ülesande puhul pidi kasutaja korraga täitma viis välja (vt allolevaid jooniseid ''Kohatäited A'' ja ''Kohatäited B''). Ehkki prototüübi erinevate variantide välju täites ei olnud kasutajate mõõdikute vahel märgatavat vahet, siis testide puhul, kus testija otsustas kontrollida enda sisestatud infot enne selle saatmist, oli see ilmne.
Testijad pidid A-variandi mõistmiseks nägema rohkem vaeva, kuna väljade märgistamiseks oli kasutatud kohatäiteid – keeruline oli mõista, mida väli nõudis peale selle täitmist. Vormiväljade puhul tuleks enamikel puhkudel vältida kohatäidete kasutamist välja pealkirjadena, kuna see teeb andmete kontrollimise keerukaks.
Eelistada tuleks väljadest eraldiseisvaid pealkirju, kuna nii säilivad need ka välja täitmisel. Kohatäiteid on kasulik kasutada pigem näidete toomiseks, kui välja pealkirja asendusena. Näiteks võib otsingukasti paigutada kohatäitena paar näidet sagedastest otsingusõnadest, et kasutajal oleks lihtsam otsingukasti leida ja seega otsingut ka sooritada.
Kohatäited A: veebilehel kuvatud originaalne kohatäidete variant
Kohatäited B: ingliskeelsete põhimõtetega vastavusse viidud kohatäidete variant
Mida meeles pidada eestikeelse pisiteksti loomisel?
Testide tulemusel saab öelda, et enamikel puhkudel toimivad ingliskeelse pisiteksti kohta käivad leiud ka eesti keeles sarnaselt, kuid alati tuleks arvestada elementide konteksti ning eripäradega – sarnased elemendid võivad vajada erinevates kohtades liidesel erinevat lähenemist.
Praegu on eestikeelses veebis sageli märgata, et pisiteksti koostamise tähtsust on alahinnatud. Kindlasti on kasulik juba prototüüpimise faasis testida reaalselt kasutusse minevat pisiteksti, et teha kindlaks, kas see ka tegelikult annab soovitud tulemuse.
Kokkuvõtteks
Testide käigus uurisin ainult mõnda pisiteksti elementi ja sain kinnitust, et antud teema vajaks veel edasist uurimist, et teha kindlaks, kuidas teised elemendid ja ka keelelised eripärad toimivad eestikeelses pisitekstis. Näiteks üheks selliseks eripäraks, mis võib kasutaja meeleseisundit mõjutada, on sinatamine ja teietamine, mida inglise keeles ei eksisteeri ning mida seetõttu ei ole nende põhimõtete puhul arvesse võetud.
Soovid oma ideid arutada?
Meie poole võib pöörduda igas projekti etapis - alates idee väljatöötamisest kuni uute digilahenduste loomise ja hindamiseni välja.
Võta ühendust
Kirjuta meile oma ideest ja leiame koos parima viisi selle elluviimiseks. Vastame kiiresti ning meie kogenud meeskond tagab, et projekt kulgeb edukalt alates esimesest mõttest kuni lõpliku teostuseni.
